Rc header bg

xiluxs ti red cloud

1866–1868

Explorenem sawq'

synopsis

Tu xwulmuxw uw tun ni hith u tu Great xats'a 'uwu niis le'lumut tu mass migration ukw' Europeans nem' utl swes tumuxws wulh tus u ukwthu 19th century, nilh tu hith shelh 'i' xisul xwulmuxw 'utl' east. xwunxutu ni wil ttu inflences,nilh tu Fur Trade. hakwushus tu skwulesh 'i' steel tu Ojibwe, ni awtewut tu French business partners, nem' west tun ni' u tu shores utl lake Superior nem' sawq' ukw 'uy' umush tumuxw. tsi'ut swes technological advantage, yath uw tl'wunuq tu Ojibwe Tu Lakota's ancestors ni shtunuws tu Great Lakes tu Lakota tatulh musteyuxwTu Lakota's ancestors ni shtunuws tu Great Lakes tu Lakota tatulh musteyuxw xwulmxw mukws tu xwulmuxw wet ni lxilush unwulh swes nem west. nilh tu suleluxwsulh utl Lakota qi'es ni xwudiplaced. ni wulh adapted tu Lakota ukw tu xews suli utl plains, nilh no tl'im 'uw easy 'uk' xwunemut tu stuqiw tun ni 1730s. xwusiem, tu Lakota 'i' nem'west. sus 'uw' xiluxtul tuxwulmuxw musteyuxw, 'i' tu ni wulh displaced elhtun. tus 1776, suw pushed ul tu warriors tu Cheyenne hay'e utl Black Hills, 'i' ni' xwuunwulh utl Lakota tumuxw.

tu si'em Lakota’s tun ni' utl Plains ni wulh lumnumut kw serious challenge tun ni' 1800s, ni wulh lhxilush tu United States 'utl' America. tathut hakwush diplomacy tu yuselumaat nusteyuxw tu ni resolve swesm differences, tus 1840s nem ikw 'utl' Lakota tu american settlers suwq 'uwk' gold 'i' tumuxw 'utl' west. ni 1851, stl'eshut tu mukws hi'waqs 'utl' tu americans ttthixwum mi xulut tu treaty, uw tin ni Fort Laramie, stli's kws unuxw tu xwulmuxw rivalries ni weulh threatened swes interests. hay tu ni wil tu skirmishes kwunatul tu Lakota 'i' tu settlers, ni wulh lumstuxwtu xwulmuxw tu laws tu American. ni' wulh hay ukw bloodshed. tus 1866 unwulh ukw Americans tu xwulmuxw utl great Plains xwuintense ni xwu nuts'amaat suqa' tu former rivals tu lakota, tu Cheyenne 'i' Arapaho, xwu thuyt kw united front xwte tu Americans. tun ni tu qulaan, ni wulh xilush tu Chief Red i xwuhay'ul' siem 'ukw' Lakota resistance.

tun ni

Wyoming

Map usaWyoming
xilux Category: Regional xilux

stamish

Lakota

Flag for Lakota
vs.

United States utl America

Flag for United States utl America

sieeye

Lakota

  • Cheyenne
  • Dakota
  • Arapaho
vs.
vs.

United States utl America

  • Crow
Rc 030 211 fetterman fight lr

si'em' xilux

tu Fetterman kwintul — Dec 21 1866
Dec 21 1866

nan' uw qux tu soliders tu United States 'i' qux industrial capacity, tl'im uw xilsul tu Lakota xwunemut tu American expansion. hay 'ul' xwuyuuxwum 'i' statulstuxw tu tumuxw, ni wulh tayqul tu American army 'i' isolate tu swes xutstin, sus uw q'weq'wi 'i' nem surrender. Lakota shsi'em's ste'ukw Red Cloud hakwushus tu American army’s stamuts xwte' elhtun. tus December 21st, ni kwunetus tetsus american troppers tu Red Cloud hay'e 'utl Fort Phil Kearny hakwushus kw decoy party, Crazy Horse tu ywuenulh,nilh tse xwusi'em' uke laota syuwen. Captain Fetterman tu syuwanumat ni kwunetus, ni nem umush tu Lakota, nem tun ni Red Cloud 'i' yuselu upnets stamish. Tu Lakota, Cheyenne 'i' Arapaho yuxwuthut 'i' si'si'metum tu Americans, scalping 'i' mutilating tuw swes smusteyuxws as xwunemut American perpetrated massacre tun ni Sand Creek, Colorado.

wulh hay

tu American government ts'elqum' tu Fetterman Fight, ni wulh struggled tu protect railroad tu ni thuyt 'i' nemustuxw expeditions nem' punish tu Lakota, Cheyenne 'i' Arapaho. ni wulh tluw tl'wunuq tu Americans tun ni Wagon Box kwintu ni tumkwelus ukw1867, tu Lakota 'i' tu swes allies nem wulh raid 'i' ambush tu targets 'ukw'opportunity. 'uw' ni' tse' ni u tu Vietnam War, tu American army stulqut' domestic opposition xwunemut indiscriminate qaytum' ukw civilians. tus 1868, tu Americans, tu Lakota 'i' swes sieeye' ni wulh thuyt suwq' peace.

tun ni' Fort Laramie tu yaatum parties thuyt kw xews treaty, si'em'stuhxw tsun tse' tu Washington tu xwulmuxw control 'utl' Black Hills 'i' Powder River regions, unuxw tu Bozeman shelh uwu te' nem tu settlers 'i' yuwqut qux forts protecting tu shelh.

suw shtewun tu Red Cloud uw niis succeeded ukw tu 'uy' tse' tu Lakota 'i' tu sieey's, unuxw tu peace tu gold 'uw' tetsus 'ul' silanum. Tu ni sawq' tu gold tun ni Black Hills 'i' ensuing tu rush utl settlers wulh tus tu thi Sioux xilux, tu hay kwintul suniw tu Lakota 'i' tu United States.

si'em' Commanders

tu Lakota
Red Cloud

run ni ukw 1860s, Lakota hiwaq' Red Cloud ni xwuthi threat utl American dominance, nilh tu syuwanumat ukw tu coalition ukw shumeens. nilh p'e' charismatic shsi'em' 'i' skilled diplomat, nilh p'e' kw cunning commander, tu red cloud uw niis thuyt kw devastating ambush Fetterman Fight tu skiwsh. Tl'im 'uw' devastating loss, suq'a kw sustained guerrilla campaign, nuw'a tse' xuxulut tu xews treaty tu Americans, si'em'stuxw Lakota tumuxw 'i' autonomy.

United States 'utl' America
William Fetterman

si'em p'e' nilh tun ni tu Civil War, William Fetterman’s service uwu niis thuytus ukw Red Cloud’s xilux. suw shtewun nulh tse' nem' “suniw tu Sioux nation” hakwush 80 suweq'e, hilum tu Fetterman ukw Red Cloud’s trap tun ni' Fort Phil Kearny. Fetterman 'i' tu qux command ukw 79 suweqe' ni yuxwtum u tu 2000 stamush 'i' qaytewut. tu qaytum 'utl' Fetterman 'i' tu sulweqe' tl'im uw thi blow xwunemut tu American xilux 'i' 'uw' yuselu silannum 'ul' ts'lequm niis qay, ni wulh hay tu xilux utl Red Cloud.

Key xiluxtun

nilh tu central part 'utl' xilux tu xiluxtun. le'lumut tu selections u tu 'iqw' ta'ult tu xiluxtun.tun ni' hakwush u tu kwintul.

lumuxw tu lhiaqw' xilux
tu Nez Perce xilux

nem sawq'